Eug'enie Grandet

Tema naine, kelle ta oli viinud t"aieliku orjuseni, moodustas talle "ariasjus "ulim~onusa kattevarju. H"arra Grandet ei k"ulastanud kunagi kedagi, ei korraldanud enda juures vastuv~otte v~oi l~ounas"o"oke; ta ei l"armitsenud kunagi ja n"ais k~oike kokku hoidvat, isegi liigutusi. Ta ei tekitanud kunagi teiste juures korratust, sest ta austas v"aga eraomandit. Siiski, tasasest h"a"alest ja ettevaatlikust hoiakust hoolimata, oli t"undersepa k~oneviis ja k"aitumine terav, eriti oma kodus, kus ta end v"ahem ohjeldas kui mujal. V"alimuselt oli Grandet viis jalga pikk, masajas, nurgeline, kaheteistk"umne tolli j"ameduste s"a"artega, pahklike kederluudega ja laiade ~olgadega; ta n"agu oli "umarik, p"aevitunud, r~ougearmiline; ta l~oug oli sirge, huultel ei mingit kaarjoont ja hambad olid valged; silmis oli rahulik ja ablas ilme, nagu "oeldakse olevat sisalikul; s"ugavate p~oikjoontega laubal olid paljut"ahendavad m"ugerikud; juuksed, kollakad ja kergelt hallid, olid nagu h~obe ja kuld – m~one nooruki "utluse kohaselt, kes veel ei teadnud, mis kaalus h"arra Grandet’ kohta tehtud m"arkus. J"ameda otsaga ninal oli sinisooneline muhk, milles lihtrahva p"aris ~oigustatud "utluse j"argi peitus ~oelus. N"agu v"aljendas kardetavat kavalust, k"ulma ~oiglust ja egoismi, nagu see on omane inimesele, kes on harjunud koondama oma tundeid ihnsuse nautimiseks; ainus olevus, kellest ta t~oesti midagi pidas, oli ta t"utar Eug'enie, ta ainus p"arija. K"aitumine, kombed, k~onnak – k~oik v"aljendas muide toda usku iseendasse, mis tekib harjumusest olla alati edukas k~oigis oma ettev~otteis. Ehkki h"arra Grandet n"ailikult k"aitus lahkelt ja pehmelt, oli tal siiski raudne iseloom. Ta riietus alati "uhetaoliselt; kes teda n"agi t"ana, n"agi teda s"a"arasena, nagu ta oli juba alates aastast 1791. Ta tugevad kingad k"aisid nahksete rihmadega kinni; igal ajal kandis ta vanutatud villast sukki, l"uhikesi h~obepannaldega j"amedast kastanpruunist kalevist p"ukse, kaherealist kollaste ja punakaspruunide triipudega sametvesti, laia kastanpruuni pikkade h~olmadega sabakuube, musta kaelasidet ja kveekeri k"ubarat. Ta kindad, tugevad nagu m~onel sandarmil, teenisid teda kaksk"ummend kuud, ja et neid puhtaina hoida, asetas ta nad alati erilise kindlakskujunenud liigutusega teatud kohale k"ubara "a"arel. Muud ei teadnud Saumur tema isikust midagi.

Ainult kuuel inimesel oli ~oigus k"ulastada h"arra Grandet’ maja. T"ahtsaim esimesest kolmest oli h"arra Cruchot’ vennapoeg. P"arast tema nimetamist Saumuri esimese astme kohtu eesistujaks lisas too noormees Cruchot’ nimele juurde veel teise nime – de Bonfons – ja tegi k~oik selleks, et Bonfons omandaks "ulekaalu Cruchot’ "ule. Ta juba kirjutaski oma nimena alla C. de Bonfons. Protsessija, kes oli k"ullalt m~otlematu, et nimetada teda h"arra Cruchot’ks, taipas kohtuistungil peagi oma rumalust. Kohtunik soosis neid, kes nimetasid teda h"arra eesistujaks, ent ta kinkis oma k~oige lahkemad naeratused neile meelitajaile, kes kutsusid teda h"arra de Bonfons’iks. H"arra eesistuja oli kolmek"umne kolme aastane ja tema oma oli Bonfons’i (Boni Fontis)4 m~ois, mis andis seitse tuhat franki aastast sissetulekut; tal oli oodata p"arandust oma notarist onult ja veel teiselt onult, abee Cruchot’lt, kes oli k~orge aukandja Saint-Martin de Tours’i kapiitlis; m~olemad onud teati olevat k"ullaltki rikkad. Need kolm Cruchot’d, keda toetas suur hulk ~oe- ja vennapoegi, kes omakorda olid suguluses umbes kahek"umne selle linna perekonnaga, moodustasid omaette erakonna, nagu vanasti Medicid Firenzes; ja nagu Medicitelgi, nii olid ka Cruchot’del oma Pazzid5. Proua des Grassins, kahek"umne kolme aastase poja ema, k"ulastas v"aga hoolega proua Grandet’d, lootes naida oma kalli Adolphe’i preili Eug'enie’ga. H"arra des Grassins, Saumuri pankur, toetas k~ovasti oma naise p"u"udeid, osutades vanale ihnurile alatasa salajasi teeneid ja olles alati ~oigel ajal k"aep"arast. Nendel kolmel des Grassins’il olid samuti oma poolehoidjad – ~oe- ja vennapojad ning ustavad liitlased.