Eug'enie Grandet

Kui m~oni pariislane k~oneles Rotschildidest v~oi h"arra Laffitte’ist, k"usisid Saumuri elanikud, kas nad on niisama rikkad kui h"arra Grandet. Juhtus siis pariislane "uleolevalt muiates jaatama, vaatasid som"u"urlased "uksteisele otsa ja vangutasid umbusklikult pead. Nii suur varandus kattis kuldse mantliga k~oik tolle inimese teod. Kui algul nii m~onedki tema elu ise"arasused andsid p~ohjust naermiseks ja pilkamiseks, siis n"u"ud oli naer ja pilge vaikinud. K~oige v"aiksemaiski asjades oli h"arra Grandet’ seisukoht kindel nagu j~oustunud kohtuotsus. Tema s~onad, ta riided, ta liigutused, ta silmapilgutamine olid seaduseks kogu maal, kus iga"uks, olles teda tundma ~oppinud, nagu loodusteadlane ~opib tundma instinkti toimet loomade juures, oli v~oinud veenduda tema v"ahimategi liigutuste s"ugavas ning s~onatus tarkuses.

«Talv tuleb sel aastal vali,» r"a"agiti Saumuris. «Isa Grandet pani oma karusnahksed kindad k"atte – vaja viinamarjad "ara korjata.» – «Isa Grandet ostab palju tammelaudu – veinisaak tuleb hea.»

H"arra Grandet ei ostnud kunagi liha ega leiba. Tema talunikud t~oid talle rendi alusel igal n"adalal k"ullaldaselt kohikukki, kanapoegi, mune, v~oid ja teravilja. Tal oli oma veski, mille rentnik oli kohustatud lisaks rendilepingule vedama teatava koguse peremehe teravilja oma veskisse, selle seal "ara jahvatama ja jahu ning kliid peremehele tagasi toimetama. Pikk Nanon, h"arra Grandet’ ainus teenija, ehkki mitte enam noor, k"upsetas isiklikult iga laup"aev majapidamiseks vajaliku leiva. H"arra Grandet oli oma rentnike-aedviljakasvatajatega kokku leppinud, et need teda varustaksid juurviljaga. Mis puutub puuviljasse, siis toda kasvas tal nii suurel hulgal, et enamik sellest tuli turustada. Oma p~oletuspuud laskis ta raiuda oma hekkidest v~oi kasutas selleks vanu poolm"adanenud k"ande, mis ta oma p~oldude "a"arest laskis "ules juurida; tema talunikud vedasid need talle linna, ladusid vastutulelikult puukuuri ja said selle eest ta t"anu osaliseks. Tema ainsaiks teadaolevaiks kulutusteks olid ~onnistatud leib, tema naise ning t"utre r~oivad ja tasu nende toolide eest kirikus; siis veel valgustus, pika Nanoni palk ja kastrulite tinutamine; l~opuks maksud, hoonete remont ja t"o"ostuskulud. Tal oli kuussada vakamaad metsa, mis ta alles hiljuti oli ostnud ja mis oli naabri metsavahi valve all, kellele ta selle eest oli lubanud eritasu maksta. Alles p"arast selle omandi soetamist hakkas ta ulukeid s"o"oma. Selle inimese k"aitumine oli "ulilihtne. Ta k~oneles v"ahe. Tavaliselt v"aljendas ta oma m~otteid v"aikeste keerukate lausetega, neid tasa h"a"aldades. Alates revolutsioonip"aevist, mil ta oli t"ahelepanu "aratanud, kogeles ta t"u"utavalt, kui oli tarvis pikema k~onega esineda v~oi m~onest vaidlusest osa v~otta. Ta pomisemine, katkendlik k~one, s~onademulin, millesse uppus m~ote, ja ilmne, puudulikust haridusest tingitud loogikavaesus – see k~oik oli teeseldud ja saab k"ullaldaselt m~oistetavaks k"aesoleva jutustuse edaspidiste s"undmuste kaudu. Muide, neli lauset, t"apsed nagu algebra valemid, aitasid tal tavaliselt "ule saada k~oigist raskustest nii elus kui "arialal: «Ma ei tea. Ma ei v~oi. Ma ei taha. K"ull n"aeme.» Ta ei "oelnud kunagi «jah» v~oi «ei», ei kirjutanud kunagi midagi. Kui temaga r"a"agiti, kuulatas ta k"ulmalt, hoidis l~ouga parema pihu sees ja toetas paremat k"u"unarnukki pahema k"ae seljale; ta kujundas endale k~oigis asjus omaenda arvamuse, millest ta ei taganenud. Ta kaalus kaua k~oige v"aiksemaidki "aritehinguid. Kui p"arast tarka vestlust tema vastane, arvates teda juba k"apa all olevat, usaldas talle oma salajasemad kavatsused, vastas h"arra Grandet:

«Ma ei saa midagi otsustada, enne kui olen oma naisega n~ou pidanud.»