Eug'enie Grandet

Maja alumisel korrusel oli k~oige t"ahtsamaks ruumiks saal, mille sissek"aik asetses v"aravav~olvi all. V"ahe inimesi tunneb saali t"ahtsust Anjou, Touraine’i ja Berry v"aikestes linnades. Saal on "uhtaegu esik, salong, kabinet, buduaar ja s"o"ogituba; ta on koduse elu areen, selle keskpunkt; siin k"ais kohalik juuksur kaks korda aastas h"arra Grandet’l juukseid l~oikamas; siia tulid oma asja~oiendustega talunikud, koguduse ~opetaja, allprefekt, m"oldripoiss. See ruum, mille kaks akent avanesid t"anavale, oli laudp~orandaga; hallid vanaaegsete nikerdustega paneelid katsid seinu; kassettlagi koosnes n"ahtavatest taladest, mis samuti olid halliks v"arvitud; kassettide p~ohjad olid kaetud koltunud savikrohviga. Sarvainest arabeskidega kaunistatud vana vaskne seinakell ilutses kaminasimsil, mis oli tehtud valgeist, halvasti voolitud kividest; kamina kohal asetses rohekas peegel, mille "a"ared olid l~oigatud luipa, et n"aidata klaasi paksust; peeglist h"uppas valgusviirg "ule gooti tr"umoole, mille raam oli kullaga inkrusteeritud terasest. Kaks kullatud vasest kandelaabrit, mis kaunistasid kaminasimsi nurki, teenisid kahte otstarvet: kui neilt v~oeti "ara roosid, mis "uhtlasi t"aitsid k"u"unlapesade aset ja sobisid oma peaharuga vana vasega kaunistatud sinakast marmorist pjedestaali sisse, moodustas too pjedestaal ise lihtsa k"u"unlajala; seda v~ois kasutada v"aikestel vastuv~ottudel. Antiiksed tugitoolid olid kaetud tikandustega, mis kujutasid La Fontaine’i valme; ent seda pidi teadma, kui tahtsid nende sisust aru saada: niiv~ord olid v"arvid luitunud ja n"aod n~oelumisest l"abi torgitud, et vaevalt veel n"ahtavad. Saali neljas nurgas olid kapid, midagi puhvetite taolist, kus "ulemisteks osadeks r"apased riiulid. "Uks vana puumosaiik-kaardilaud, mille "ulemine plaat oli "uhtlasi ka malelauaks, asetses kahe akna vahel. Selle laua kohal oli ovaalne musta "a"arisega baromeeter, mida kaunistasid kullatud puuribad, kus k"arbsed olid nii ohjeldamatult vallatlenud, et kullatisest polnud s"ailinud peaaegu j"algegi. Kamina vastas oleval seinal oli kaks pastellv"arvides n"aopilti, mis pidid kujutama proua Grandet’ vanaisa, vana h"arra de la Bertelli`ere’i, Prantsuse kaardiv"ae leitnandina ja kadunud proua Gentillet’d lamburneitsina. M~olemad aknad olid drapeeritud punasest Tours’i siidist eesriietega, mida paksude topsudega siidn"o"orid "ulal hoidsid. See luksuslik dekoratsioon, mis nii v"ahe sobis Grandet’ harjumustega, oli kaasa saadud maja ostuga, samuti nagu tr"umoo, seinakell, gobel"a"anm"o"obel ja roosipuust nurgakapid. Uksele l"ahema akna all oli ~olgtool, mille jalad olid asetatud puupakkudele, et t~osta proua Grandet’ sellisele k~orgusele, kust ta v~oiks n"aha m"o"odaminejaid. Luitunud metskirsipuust k"asit"o"olauake t"aitis aknaorva, ja Eug'enie Grandet’ v"aike tugitool asetses lauakese k~orval. Viieteistk"umne aasta kestel olid k~oik ema ja t"utre p"aevad m"o"odunud sellel kohal rahulikus pidevas t"o"os, alates aprillist kuni novembrini. Tolle kuu esimesel p"aeval v~oisid nad asuda oma tavalisele kohale kamina juures. Alles siis lubas Grandet saali kaminas tule s"u"udata, ja 31. m"artsil laskis ta selle kustutada, arvestamata esimesi k"ulmasid s"ugisel ja vilusid ilmu kevadel. "Uks v"aike jalasoojendaja, kuhu pandi k"o"ogist saadavaid h~o~oguvaid s"usi, mida pikk Nanon oskas osavasti selleks s"a"asta, aitas proua ja preili Grandet’l "ule saada jahedamaist hommikuist ning ~ohtuist aprilli- ja oktoobrikuus. Ema ja t"utar hoidsid terve maja pesu korras, ja nad tegid seda t~oelist lihtinimese t"o"od nii kohusetundlikult kogu p"aeva l"abi, et kui Eug'enie tahtis oma emale tikkida m~ond kraekest, oli ta selleks sunnitud tarvitama tunde oma magamisajast ja petma isa, et saada k"u"unalt. Juba pikemat aega jagas ihnur jaop"arast k"u"unlaid nii t"utrele kui pikale Nanonile, samuti jagas ta ise hommikuti v"alja leiva ja muud toiduained p"aevaseks tarviduseks.