Eug'enie Grandet

Vana h"arra de la Bertelli`ere pidas rahamahutust pillamiseks, leides suuremat naudingut kulla vaatlemisest kui liigkasuv~otmisest. Saumuri linn aga hindas rikkuse v"a"artust vaid sissetulekute j"argi, mida andsid avalikkusele n"ahtavad varad. H"arra Grandet sai siis tolle uue aadlitiitli, mida meie v~ordsustamismaania ei ole kunagi suuteline h"avitama; ta sai k~oige k~orgemini maksustatud kodanikuks kogu ringkonnas. Tema kasutada oli sada vakamaad viinam"agesid, mis saagirikkail aastail andsid seitse- kuni kaheksasada vaati veini. Tal oli kolmteistk"ummend talu, "uks vana klooster, kus ta kokkuhoiu m~ottes oli lasknud aknad, teravkaared ja v"arvilised klaasid kinni m"u"urida, et neid paremini s"ailitada, ja sada kaksk"ummend seitse vakamaad heinamaad, kus kasvas ja paisus kolm tuhat paplit, istutatud 1793. aastal. L~opuks oli ka maja, milles ta elas, tema oma. Selliseks oli kujunenud tema n"ahtav varandus. Mis puutub ta kapitalidesse, siis oli ainult kahel inimesel umbkaudset ettekujutust nende suurusest: "uks oli h"arra Cruchot, notar, kelle hooleks oli h"arra Grandet’ raha laenutamine k~orgete protsentide vastu; teine h"arra des Grassins, Saumuri rikkaim pankur, kelle operatsioonidest viinamarjakasvataja salaja osa v~ottis. Ehkki vanal Cruchot’l ja h"arra des Grassins’il oli toda s"ugavat diskreetsust, mis provintsis loob usalduse ja suurendab rikkust, ilmutasid nad avalikult h"arra Grandet’ suhtes nii suurt lugupidamist, et pealtvaatajad v~oisid m~o~ota endise linnapea kapitalide suurust selle roomava austuse j"argi, mille objektiks ta oli. Saumuris polnud kedagi, kes ei oleks uskunud, et h"arra Grandet’l on mingi eriline aare, m~oni peidik t"ais kuldm"unte, ja et ta igal "o"ol naudib kirjeldamatuid r~o~ome, mida pakub suure kullakoguse vaatlemine. Ihnurid olid selles isegi t"aiesti veendunud, n"ahes h"arra Grandet’ silmi, millele kollane metall n"ais olevat andnud oma v"arvuse. Inimesel, kes on harjunud oma kapitalidest tohutut tulu saama, tekivad paratamatult nagu kiimlejail, hasartm"angijail v~oi ~oukondlastel silmavaates m~oningad seletamatud harjumused, vargsed, ahned, saladuslikud liigatused, mis ei j"a"a varjule tema usuvendade eest. Too salajane keel moodustabki teataval m"a"aral kirgede vabam"u"urluse. H"arra Grandet sisendas austavat lugupidamist, millist v"a"aris inimene, kes kunagi kellelegi midagi ei v~olgnenud, kes vana t"undersepana ning vana viinamarjakasvatajana aimas t"aheteadlase t"apsusega, millal oli vaja saagikoristamiseks valmistada tuhat vaati, millal ainult viissada, kes "uhegi spekulatsiooni puhul m"argist m"o"oda ei lasknud, kel oli vaate m"u"ua ka siis, kui vaat oli kallim temasse mahutatavast ainest, kes oma veinisaagi v~ois keldrisse panna ja oodata momenti, millal veinivaadi v~ois m"u"ua kahesaja frangi eest, kuna v"aikeste istandike omanikud m"u"usid veini viie luidoori eest vaat. Grandet’ kuulus 1811. aasta saak, targalt talletatuna ja pikkamisi m"u"uduna, t~oi talle sisse "ule kahesaja neljak"umne tuhande frangi. Kui v"aljenduda rahamehelikult, siis leidus h"arra Grandet’s tiigri ja boamao omadusi: ta oskas maha heita, k"u"urutada, oma saaki kaua silmitseda ja l~opuks sellele kallale karata; siis avas ta oma rahakoti l~ouap"arad, ahmis sinna terve koorma ek"u"usid3 ja heitis seej"arel rahulikult magama, "uksk~oikne, k"ulm ja pedantne nagu seediv madu. Kui h"arra Grandet kellestki m"o"odus, siis tunti imetlust, mis segatud austuse ja hirmuga. Kas ei olnud iga"uks Saumuris tunda saanud tema viisakaid, ent tuliteravaid terask"u"usi? "Uhele oli notar Cruchot hankinud raha, mida ta vajas maakoha ostmiseks, ent "uheteistk"umne protsendiga; teisele oli h"arra des Grassins diskonteerinud vekslid, kuid v~otnud ette kohutavad protsendid. M"o"odus v"ahe p"aevi, kus ei mainitud h"arra Grandet’ nime, olgu siis turul, olgu ~ohtustel jutlemistel linnas. M~oningaile inimestele oli vana viinamarjakasvataja varandus patriootilise uhkuse objektiks. Nii m~onigi kaupmees ja m~onigi v~o~orastemajapidaja seletas v~o~orastele teatava rahuldustundega:

«Mu h"arra, meil on siin kaks v~oi kolm kaupmeest-miljon"ari; kuid mis puutub h"arra Grandet’sse, siis ei tea ta vist isegi oma varanduse suurust.»

Aastal 1816 hindasid k~oige osavamad Saumuri arvutajad vanamehe maaomandeid ligikaudu neljale miljonile; et ta aga ajavahemikus 1793 kuni 1817 sai oma maaomandeist keskmiselt sada tuhat franki aastast sissetulekut, siis v~ois oletada, et tal oli sularahas summa, mis umbkaudu v~ordus tema kinnisvarade v"a"artusega. Kui m~onikord p"arast bostonipartiid v~oi m~onda k~onelust viinam"agede "ule jutt p"o"ordus h"arra Grandet’le, laususid asjatundjad: «Isa Grandet? … Isa Grandet’l peab olema viis v~oi kuus miljonit.»

«Teie olete siis targemad kui mina, ma ei ole kunagi suutnud "uldsummat kindlaks teha,» vastas h"arra Cruchot v~oi h"arra des Grassins, kui juhtusid kuulma sellist arvamust.