Eug'enie Grandet

H"arra Grandet’l oli Saumuris eriline reputatsioon, mille p~ohjust ja m~oju ei suuda m~oista inimesed, kes pole l"uhemat v~oi pikemat aega provintsis elanud. H"arra Grandet, keda m~oningad inimesed kutsusid ka isa Grandet’ks, ehkki nende vanakeste arv p"aev-p"aevalt v"ahenes, oli 1789. aastal j~oukas t"underseppmeister, kes oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Kui Prantsuse Vabariik laskis Saumuri ringkonnas m"u"ugile vaimuliku seisuse varandused, oli t"undersepp just neljak"umneaastane ja "asja abiellunud rikka puukaupmehe t"utrega. Varustatud oma sularahaga ja naise kaasavaraga, "uldsummas kahe tuhande luidooriga2, siirdus Grandet maakonda, ja seal, t"anu kahesajale topeltluidoorile, mis ta "ai andis altk"aemaksuna metsikule vabariiklasele, kelle j"arelevalve all toimus riigimaade m"u"uk, ~onnestus Grandet’l omandada seaduslikult, kuigi mitte ~oigel teel, ja otse v~oileivahinna eest ringkonna parimad viinamarjaistandused, "uhe vana kloostri maad ja m~oned talud. Saumuri elanikud, kes polnud kuigi revolutsioonilised, hakkasid isa Grandet’d pidama julgeks meheks, vabariiklaseks, patrioodiks, inimeseks, kes on huvitatud uutest ideedest, kuna meie t"undersepp oli lihtsalt huvitatud viinam"agedest. Ta m"a"arati Saumuri ringkonnavalitsuse liikmeks, ja tema rahutaotlev m~oju avaldus siin nii poliitiliselt kui kaubanduslikult. Poliitiliselt kaitses ta endisi inimesi ja kasutas kogu oma m~oju selleks, et takistada emigrantide m~oisate m"u"umist; kaubanduslikult varustas ta vabariiklikku armeed "uhe v~oi kahe tuhande vaadi valge veiniga ja laskis endale selle eest maksta toredate heinamaadega, mis kuulusid "uhele nunnakloostrile ja mille v~o~orandamine oli j"aetud viimseks. Konsulaadi ajal sai meie Grandet linnapeaks, haldas targasti, kuid korraldas veelgi paremini oma viinam"agesid; keisririigi ajal sai temast h"arra Grandet. Napoleon ei armastanud vabariiklasi: ta asendas h"arra Grandet’, kes olevat punast m"utsi kandnud, "uhe suurmaaomanikuga, keisririigi tulevase paruniga, kelle nime ees uhkeldas aadlisilp. H"arra Grandet loobus "uhiskondlikest auameteist "uhegi kahetsuseta. Linna huvides oli ta lasknud ehitada oivalised maanteed, mis viisid tema m~oisatesse. Tema majal ja maaomandeil, mis katastris olid v"aga m~o~odukalt hinnatud, ei lasunud kuigi suured maksud. P"arast mitmesuguste istanduste korrastamist muutusid ta viinam"aed, t"anu p"usivale hoolitsemisele, eesrindlikemaiks kogu maal, ja et nad andsid esmaklassilisi veinisorte, seati neid k~oigile eeskujuks. Ta oleks n"u"ud v~oinud taotleda Auleegioni risti. Too s"undmus leidiski aset 1806. aastal. H"arra Grandet oli tollal viiek"umne seitsme aastane ja ta naine umbes kolmek"umne kuuene. Ainus t"utar, nende seadusliku armastuse vili, oli k"umneaastane. H"arra Grandet, keda saatus kahtlemata tahtis h"uvitada tema ebasoosingusse sattumise eest administratiivalal, sai sel aastal p"aranduse proua de la Gaudini`ere’ilt, s"undinud de la Bertelli`ere’ilt, proua Grandet’ emalt; siis vanalt h"arra Bertelli`ere’ilt, lahkunu isalt, ja veel proua Gentillet’lt, emapoolselt vanaemalt: kolm p"arandust, mille suurust ei teadnud keegi. Nende kolme vanakese ihnsus oli nii kirglik olnud, et juba pikemat aega olid nad raha hunnikusse kuhjanud, et seda siis salaja imetleda.