Eug'enie Grandet

Cruchot’de poolel oli abee, too perekonna Talleyrand6, see mees, kes t~ohusalt toetatuna oma notarist venna poolt "agedasti v~oitles pankuriproua vastu, p"u"udes reserveerida rikka p"arandi oma kohtueesistujast vennapojale. See salajane v~oitlus Cruchot’de ja des Grassins’ide vahel, mille hinnaks oli Eug'enie Grandet, huvitas kirglikult Saumuri mitmesuguseid seltskonnakihte. Kas preili Grandet abiellub h"arra kohtueesistujaga v~oi h"arra Adolphe des Grassins’iga? K"asitledes seda probleemi arvasid m~oned, et h"arra Grandet ei anna oma t"utart ei "uhele ega teisele. Endine t"undersepp, keda pureb auahnus, "utlesid nad, ootab vist endale v"aimeheks m~ond Prantsusmaa peeri, keda kolmsada tuhat franki aastast sissetulekut sunniksid leppima k~oigi Grandet’ endiste, praeguste ja tulevaste vaatidega. Teised j"alle vastasid, et h"arra ja proua des Grassins on aadlisoost ja k"ullaltki rikkad, et Adolphe on k~oigiti meeldiv kavaler ja et nii sobiv abielu, kui pole just varuks paavsti vennapoega, tohiks k"ull rahuldada noid t"ahtsusetuid inimesi, meest, keda kogu Saumur oli n"ainud, t"undersepa kaapraud k"aes, ja kes muide oli kandnud punast m"utsi. Arukamad juhtisid t"ahelepanu sellele, et h"arra Cruchot de Bonfons v~oib Grandet’ maja k"ulastada igal kellaajal, kuna tema rivaali v~oetakse seal vastu ainult p"uhap"aeviti. "Uhed v"aitsid, et kuna proua des Grassins on palju l"ahemas s~opruses Grandet’ maja naistega kui Cruchot’d, on tal v~oimalik neile sugereerida teatavaid m~otteid, mis tal varem v~oi hiljem aitavad sihile j~ouda. Teised j"alle vastasid, et abee Cruchot on k~oige osavam meelitaja maailmas ning et naine "uhelt poolt ja munk teiselt poolt – see teeb partii v~ordseks.

«Nad on "uhej~oulised,» "utles "uks Saumuri vaimukaid inimesi. Kohalikud p~oliselanikud, kes olid asjaga rohkem tuttavad, v"aitsid: Grandet’d olevat selleks liiga ettevaatlikud, et lasta varandust oma perekonnast v"alja libiseda; preili Eug'enie Grandet Saumurist abielluvat arvatavasti rikka veinikaupleja ja suur"arimehe Grandet’ pojaga Pariisist. Sellele vastasid nii kr"usotiinid kui grass"anistid:

«Esiteks, vennad ei ole teineteist kolmek"umne aasta jooksul kordagi n"ainud. Ja teiseks, Pariisi Grandet’l on muidugi oma poja suhtes auahned kavatsused. Ta on oma ringkonnavalitsuse esimees, rahvasaadik, kommertskohtu liige, rahvuskaardi kolonel; ta ei tunnistagi oma Saumuri sugulasi ja p"u"uab liituda m~one Napoleoni armust hertsogiseisusse t~ostetud perekonnaga.»

Mida k~oike ei r"a"agitud rikka p"arijanna kohta, kellest oli juttu kogu "umbruskonnas kahek"umne miili kaugusel ja isegi avalikes postvankreis Angers’st kuni Blois’ni! 1811. aasta algul saavutasid kr"usotiinid m"argatavat edu grass"anistide suhtes. Froidfond’i m~ois, mis t"ahelepanuv"a"ariv oma pargi ja imestlusv"a"arse lossi, oma farmide, j~ogede, tiikide ja metsade poolest, k~oik kokku kolm miljonit v"a"art, lasti m"u"ugile, sest noor markii de Froidfond oli sunnitud oma kapitale realiseerima. Notar Cruchot, kohtueesistuja Cruchot ja abee Cruchot, keda aitasid nende poolehoidjad, suutsid "ara hoida m~oisa m"u"ugi v"aikeste osade viisi. Notar s~olmis noore markiiga kasuliku lepingu, tehes talle selgeks, et tuleks alustada arvutuid kohtuprotsesse "uksikosade ostjate vastu, enne kui neilt ~onnestuks v~olguj"a"anud summasid k"atte saada; targem oli m"u"ua see h"arra Grandet’le, maksuv~oimelisele isikule, kes muide oli suuteline tasuma kogu ostuhinna puhtas rahas. Uhke Froidfond’i markisaat langes niisiis h"arra Grandet’ k"u"unte vahele, kes kogu Saumuri suureks imestuseks selle p"arast k~oiki formaalsusi diskontosoodustusega kinni maksis. See tehing "aratas t"ahelepanu nii Nantes’is kui Orl'eans’is. H"arra Grandet s~oitis oma lossi vaatama, kasutades selleks juhuslikku kaarikut, mis oli parajasti sinna tagasiteel. Heitnud uuele omandile peremeheliku pilgu, s~oitis ta j"alle Saumuri, olles kindel, et on paigutanud oma kapitalid viiele protsendile ja hellitades m~otet Froidfond’i markisaati laiendada, koondades selle "umber k~oik teised maaomandid. Siis, et t"aita uuesti oma peaaegu t"uhja kassat, otsustas ta maha v~otta oma metsad ning laaned ja lasta m"u"ugile paplid, mis kasvasid tema heinamaadel.