K"aib alatine kahev~oitlus taeva ja maa huvide vahel. Baromeeter kurvastab, silub kortse, muudab n"aod taas r~o~omsaks. Siin, selle Saumuri endise peat"anava "uhest otsast teise, v~oib iga ukse juures kuulda s~onu: «Kui kuldne ilm!» Samuti "oeldakse sageli naabrile: «N"u"ud sajab taevast kulda!» teades, kui palju "uks p"aikesekiir v~oi ~oigeaegne sagar vihma v~oib kasu tuua. Suvisel laup"aeval ei saa te nende tublide "arimeeste k"aest keskp"aevast alates enam "uhegi
Vanalinna endised "uksikelamud asetsevad juba mainitud t"anava "ulemises osas, kus vanasti elasid kohalikud aadlikud. Tulvil melanhooliat maja, kus toimusid selle jutustuse s"undmused, oli just "uks neist elamuist, auv"a"arne j"a"anus sajandist, kus asjadel ja inimestel oli toda lihtsust, mis prantsuse kommetest p"aev-p"aevalt "uha enam kaob. Kui te olete loogelnud selles maalilises t"anavas, kus v"aiksemadki konarused "aratavad teis m"alestusi ja kus k~oik kokku sunnib teid tahtmatult unelema, m"arkate l~opuks "uht k"ullaltki tumedat orva, mille s"ugavusse on peidetud h"arra Grandet’ oma maja uks. V~oimatu on m~oista selle provintsliku v"aljendi t"ahendust, tundmata h"arra Grandet’ elulugu.