Eug'enie Grandet

M~oningais provintsilinnades leidub maju, mille v"alimus sisendab melanhooliat, sarnast sellega, mida kutsuvad esile k~oige s"ungemad kloostrid, k~oige v"arvitumad n~ommed v~oi k~oige kurvemad varemed. V~oib-olla leidub neis majades nii kloostrite vaikust kui n~ommede viljatust ja varemete k~odunevust; elu ja liikumine toimub neis nii tasa, et v~o~oras peaks neid vist mahaj"aetuks, kui ta "akki ei kohtaks m~one liikumatu olendi kahvatut ja k"ulma pilku, kelle peaaegu mungalik n"agu kerkib aknalaua kohale, kui kuuldub tundmatut sammudem"udinat. Selliseid melanhooliajooni leidub "uhe elamu v"alimuses, mis asub Saumuris, m"agise t"anava l~opus, mis suundub linnast k~orgemal asetsevasse lossi. See t"anav, n"u"ud v"ahe k"aidav, soe suvel, k"ulm talvel ja pime m~oningais paigus, on t"ahelepanuv"a"ariv oma alati puhta ja k~omiseva kivisillutise, oma lookleva s~oidutee kitsuse ja oma majade vaikuse poolest, mis kuuluvad vanasse linnaossa ja mille kohal kerkib endine kindlusevall. Kolme sajandit n"ainud majad on seal veel p"aris tugevad, olgugi nad ehitatud puust, ja nende mitmekesine ilme moodustabki selle algup"arasuse, mis k"oidab antikvaaride ja kunstnike t"ahelepanu Saumuri selles linnaosas. Raske oleks neist majadest m"o"oduda, imetlemata hiiglaslikke tammetalasid, mille otstesse on nikerdatud kummalised kujud ja mis musta bareljeefina "umbritsevad suurema osa majade alumist korda. Kohati on majade ristpalgid kaetud kiltkividega ja see moodustab siniseid jooni elamu haprail seintel, mida kroonib aastate jooksul kurdunud p"ustkatus, kus pehastunud sindlid on vihma ja p"aikese vahelduval toimel hoopis k~overaks t~ombunud. Teisal esinevad kulunud, mustunud aknalauad, mille peeni skulptuure veel vaevu on n"aha ja mis tunduvad liiga hapraina nende pruunide savipottide jaoks, kust kerkivad esile m~one vaese naist"o"olise nelgid v~oi roosid. Taamal on uksi, mida kaunistavad hiiglasuured naelapead ja kuhu meie esivanemate tarkus on j"a"advustanud perekondlikke hierogl"u"ufe, mille m~ote j"a"ab igavesti selgitamatuks. Kohati on m~oni protestant nendega tunnistanud oma usku, kohati m~oni liigamees sajatanud Henri IV-t. M~oni linnakodanik on sinna uuristanud oma patritsiaadim"argid, oma unustatud raevanema-kuulsuse. Kogu Prantsusmaa ajalugu on siin koos. Lihtsate krohvseintega vana tudiseva maja k~orval, mis kiidab oma ehitaja k"atet"o"od, kerkib taeva poole aadlimehe uhke elamu, kus kivist uksekaarel on veel s"ailinud m~oned j"aljed aadlivapist, kuigi selle on h"avitanud mitmed revolutsioonid, mis alates aastast 1789 on vapustanud maad. Selles t"anavas ei toimu kauplemine poodides ega "arides, vaid keskaja s~obrad leiaksid siit meie esivanemate kaubakoja kogu tema naiivses lihtsuses. Nood madalad saalid, millel pole ei vaateakent, ei v"aljapanekuid ega vitriine, on s"ugavad ning pimedad ega oma mingeid v"aliseid ega sisemisi ilustusi. Nende tugevalt rautatud uks avaneb kahes osas: "ulemine osa liigub sissepoole, moodustades akna, alumine, varustatud vedrukellukesega, on alatasa liikvel. ~Ohk ja valgus p"a"asevad sellesse niiskesse koopataolisse ruumi ukse "ulemise osa kaudu v~oi l"abi avause, mis leidub laev~olvi ja madala, letik~orguse seinam"u"uri vahel. Sinna asetatakse tugevad luugid, mis eemaldatakse hommikul ja pannakse ~ohtul tagasi, kinnitades nad polditud raudlattidega. Sellele m"u"urile laotakse kaubad ostjaskonnale vaatlemiseks. Ei ole siin mingisugust pettuskatset. Vastavalt kaupluse iseloomule koosnevad kaubaproovid kahest v~oi kolmest t"unnist, mis on t"aidetud soolaga v~oi tursakalaga, m~onest pakist purjeriidest, laevak"oitest, aampalkide k"ulge riputatud messingist, seina "a"arde asetatud vitsrauast v~oi m~onest riiulil lebavast kalevikangast. Astuge sisse. Noorusv"arske, puhtalt r~oivastatud t"utarlaps, valges r"atikus ja punaste k"asivartega, t~ouseb oma kudumist"o"o juurest "ules ja kutsub kohale kas isa v~oi ema, kes tuleb ja m"u"ub teile, mida te soovite, tehes seda flegmaatiliselt, vastutulelikult v~oi k~orgilt, vastavalt oma iseloomule, olgu siis kaupa kahe sou1 v~oi kahek"umne tuhande frangi eest. Te n"aete tammelaudadega kauplejat istumas oma ukse ees ja veeretamas p"oidlaid, vesteldes m~one naabriga; n"ailikult ei oma ta muud kui viletsaid kastilaudu ja kaht v~oi kolme kandamit latte; ent sadamas on tal tulvil t"ais puuhoov, mis varustab k~oiki Anjou t"underseppi; ta teab t"apselt, kui palju vaate ta hakkama paneb, kui l~oikus tuleb hea; p"aikesepaiste rikastab teda, vihmane ilm laostab: ainsa ennel~ouna jooksul v~oib vaatide hind langeda "uheteistk"umnelt frangilt kuuele frangile. Sellel maal, samuti nagu Touraine’iski, s~oltub kaubanduslik elu atmosf"a"arilistest muutustest. Viinamarjakasvatajad, maaomanikud, puukaupmehed, t"undersepad, v~o~orastemajapidajad, laevnikud – k~oik nad piiluvad p"aikest; magama heites v"arisevad nad hirmust, et hommikul v~oivad kuulda "o"ok"ulmast; nad kardavad vihma, tuult ning p~ouda ja tahaksid, et vesi, soojus ja pilved alistuksid nende tahtele.