Eug'enie Grandet

N"u"ud, kui tahate h"asti m~oista Saumuri kodanike ja noore pariislase vastastikust "ullatust ja selgesti n"aha hiilgavat s"ara, mida reisija elegants heitis saali hallidele varjudele ja "uhtlasi tolle perekondliku pildi kujudele, siis p"u"udke kujutleda Cruchot’sid. K~oik kolm nuuskasid tubakat ega hoolinud juba ammugi enam tatitilkadest ja v"aikestest mustadest t"appidest, millega olid "ule k"ulvatud rinnakrooked nende punakollastel s"arkidel, mis olid kortsunud kraedega ja koltunud voltidega. Nende pehmed kaelasidemed t~ombusid varsti p"arast kaela asetamist n"o"orina keerdu. Tohutu suur pesutagavara, mis neil v~oimaldas vaid kord kuue kuu tagant pesu pesta ja seda kappide p~ohjas alal hoida, oli s"u"udi selles, et aeg j"attis pesule oma hallikaid ja luitunud j"algi. Cruchot’d olid s~ona otseses m~ottes ebameeldivuse ja vanadusn~orkuse kehastuseks. Nende n"aod, mis olid niisama n"artsinud nagu nende viimseni "arapeetud riided, niisama kortsunud nagu nende p"uksidki, n"aisid kulunuina, kivinenuina ja moonutatuina. "Uldine lohakus teistegi "ulikondades, mis k~oik olid kuidagi poolikud, ilma v"arskuseta, nagu seda on tavaliselt kehakatted provintsis, kus m"arkamatult j~outakse selleni, et enam ei r~oivastuta ligimese p"arast ja arvestatakse isegi iga kindapaari hinda – see k~oik sobis h"asti Cruchot’de hoolimatusega. Hirm moodide ees oli ainus punkt, milles grass"anistid ja kr"usotiinid omavahel t"aielikult sobisid. Kui pariislane v~ottis oma monokli, et vaadelda saalis olevaid kummalisi esemeid, lae aampalke, puutahveldiste v"arvivarjundeid v~oi punktikesi, mis k"arbsed sinna olid tr"ukkinud ja mille arvust oleks piisanud, et interpunkteerida «Metoodilist ents"uklopeediat»9 ja «Moniteuri»10, t~ostsid lotom"angijad kohe ninad p"usti ja silmitsesid pariislast samasuguse uudishimuga, nagu oleksid nad silmitsenud kaelkirjakut. H"arra des Grassins ja tema poeg, kellele moodsalt riietatud inimese kuju ei olnud tundmatu, "uhinesid ometi naabrite imestusega, olgu siis et nad allusid "uldise arvamuse seletamatule m~ojule v~oi kiitsid selle heaks, "oeldes kaaskodanikele iroonilise muigega: «N"ae, millised on nemad seal Pariisis.» K~oik v~oisid muide vabalt silmitseda Charles’i, kartmata sellega majaperemeest pahandada. Grandet oli s"uvenenud pika kirja lugemisse, mida ta k"aes hoidis, ja v~otnud selleks ainsa k"u"unla laua pealt, hoolimata k"ulalistest ja nende heaolust. Eug'enie, kellele igasugune t"aiuslikkuse tipp, olgu riietuses, olgu isikus, oli t"aiesti tundmatu, arvas n"agevat oma onupojas kuskilt seeravite11 valdkonnast saabunud olevust. Ta haistis hurmavaina tunduvaid l~ohnu, mida levitas noormehe hiilgav soeng oma v~oluvate lokkidega. Meeleldi oleks ta puudutanud tema ilusate peenikeste kinnaste siidsiledat nahka. Ta kadestas Charles’i v"aikesi k"asi, tema jumet, tema n"aojoonte v"arskust ja ~ornust. Kui l~opuks l"uhidalt summeerida k~oik need muljed, mis too noor peenutseja j"attis harimatusse neiusse, kes pidevalt tegeles sukkade n~oelumisega ning isa riiete parandamisega ja kelle elu oli kulgenud nende r"apaste seinte vahel, selles vaikses t"anavas, kus vaevalt v~ois n"aha "uhte inimest tunni kestel, siis tekitas onupoja n"agemine neiu s"udames sellist peeniharat naudingut, millist p~ohjustavad m~onele noormehele fantastilised naiskujud, mis Westall12 on joonistanud inglise keepsake’idesse13 v~oi mis Finden14 on nii osavasti graveerinud vasesse, et kardad k~oige v"aiksematki hingust, mis need taevalikud ilmutused sunniks haihtuma. Charles t~oi oma taskust esile ninar"atiku, mis oli tikitud tolle suursuguse daami poolt, kes reisis Sotimaal. N"ahes seda ilusat k"asit"o"od, mis andumusega oli tehtud armastusele kadunud tundide jooksul, heitis Eug'enie pilgu oma onupojale, et n"aha, kas too t~oesti m~otleb seda r"atikukest tarvitada. Charles’i k"aitumine, ta liigutused, ta viis tarvitada monoklit, ta teeseldud h"abematus, ta halvakspanu kingituse suhtes, mis rikkale p"arijannale oli nii palju r~o~omu teinud ja mida noormees n"ahtavasti pidas v"a"artusetuks v~oi naeruv"a"arseks, – l~opuks k~oik, mis sokeeris Cruchot’sid v~oi des Grassins’e, meeldis Eug'enie’le nii v"aga, et enne uinumist ta uneles kaua tollest f"o"oniksist onupoegade hulgas.

Numbrite h~oikamine edenes kaunis pikkamisi ja peagi l~opetati m"ang. Pikk Nanon astus tuppa ja "utles valjusti:

«Proua, te peate mulle linu andma, vaja sellele h"arrale ase "ara teha.»

Proua Grandet j"argnes Nanonile. Proua des Grassins lausus siis tasase h"a"alega:

«S"a"astame oma sou’d ja l~opetame m"angu.»

Iga"uks v~ottis oma kaks sou’d vanalt konarlikult alustassilt tagasi ja siis t~ousis kogu seltskond p"usti ning siirdus kamina juurde.

«Kas l~opetasite juba?» k"usis Grandet, panemata kirja k"aest.

«Jah,» vastas proua des Grassins, istudes Charles’i k~orvale.