Eug'enie Grandet

«See daamike on p"aris kena,» m~otles Charles Grandet endamisi, vastates proua des Grassins’i edvistamisele.

«Mulle n"aib, naisuke, et sina tahad v~o~orast h"arrat p"aris oma k"apa alla saada,» "utles suur ja paks pankur naerdes.

Selle m"arkuse puhul laususid notar ja kohtueesistuja m~oned enamv"ahem salakavalad s~onad, ent abee heitis neile kavala pilgu ja res"umeeris nende m~otted, v~ottes endale n"aput"aie tubakat ja lastes siis toosi ringi k"aia:

«Kes siin Saumuris,» "utles ta, «v~oiks k"ulalist veel armastusv"a"arsemalt kohelda kui armuline proua?»

«Ah nii! Mis te sellega "oelda tahate, h"arra abee?» k"usis h"arra des Grassins.

«Seda, mu h"arra, mis on k~oige meelitavam nii teile, armulisele prouale, Saumuri linnale kui ka v~o~orale h"arrale,» lisas kaval vanamees, p"o"ordudes Charles’i poole.

Ilma et ta n"ailiselt oleks kuulatanudki, millest Charles ja proua des Grassins k~onelesid, oli abee Cruchot taibanud nende k~oneluse m~otet.

«Mu h"arra,» "utles l~opuks Adolphe Charles’ile, p"u"udes k"aituda sundimatult, «ma ei tea, kas teil on s"ailinud m~oningat m"alestust minust; mul oli ~onn olla teie vis-`a-vis "uhel ballil, mille andis h"arra parun de Nucingen, ja…»

«Muidugi, mu h"arra, muidugi,» vastas Charles, kes imestas, et temast oli "akki saanud "uldise t"ahelepanu objekt.

«Kas see h"arra on teie poeg?» k"usis ta proua des Grassins’ilt.

Abee heitis emale salakavala pilgu.

«Jah, mu h"arra,» vastas proua des Grassins.

«Teie olite siis v"aga noorena Pariisis?» "utles Charles, p"o"ordudes j"alle Adolphe’i poole.

«Mis seal parata, mu h"arra!» "utles abee. «Me saadame nad Paabelisse otsekohe, kui nad emapiimast on "ara v~o~orutatud.»

Proua des Grassins heitis abeele k"usiva pilgu, milles peitus s"ugav imestus:

«Peab tulema provintsi,» j"atkas abee, «et leida naisi, kes kolmek"umne m"o"odudes on veel nii v"arsked, nagu seda on armuline proua, ehkki neil on juba pojad, kes on l~opetanud ~oigusteaduskonna. Mulle n"aib, nagu poleks veel praegugi m"o"odas need p"aevad, mil noormehed ja daamid t~ousid ballisaalis toolidele, et n"aha teid tantsimas, armuline proua,» lisas abee, p"o"ordudes oma naisrivaali poole. «Mulle n"aib, nagu oleks teie edu alles eilne.»

«Oh, see vana riivatu!» m~otles proua des Grassins endamisi. «Kas ta t~oesti n"aeb mind l"abi?»

«N"aib, et Saumuris ootab mind suur edu,» m~otles Charles, n"o"opides oma saterkuue lahti, asetades k"ae vestip~oue ja suunates pilgu kaugusse, et j"aljendada poosi, mille Chantrey15 on omistanud lord Byronile.

Isa Grandet’ t"ahelepanematus v~oi, ~oigust "oelda, murelikkus, mis tekkis kirja lugemisel, ei j"a"anud m"arkamata ei notaril ega kohtueesistujal, kes p"u"udsid m~oistatada kirja sisu nende vaevun"ahtavate liigutuste j"argi vanamehe n"aol, mida k"u"unal heledasti valgustas. Viinamarjakasvatajal oli raske s"ailitada oma n"aol tavalist rahulikkust. Muide, iga"uks v~oib kujutleda, kui raske oli teeselda tasakaalukust, lugedes saatuslikku kirja, mis "utles j"argmist: