Eug'enie Grandet

See l~obus perekondlik koosviibimine tolles vanas hallis saalis, mida "ahmaselt valgustas kaks k"u"unalt, see naer, mida saatis pika Nanoni voki vurin ja mis oli siiras vaid Eug'enie v~oi tema ema huulil, see v"aiklus, mis oli seoses nii suurte sissetulekutega, see noor neiu, sarnane linnukestega, kes langevad selle k~orge hinna ohvriks, mis nende eest makstakse ja millest nad ise midagi ei tea, see neiu, kes osutus tagaaetuks, "ulek"ulvatuks s~oprusavaldustega, millega teda t"ussati, – see k~oik aitas selleks kaasa, et teha toda stseeni kurvalt koomiliseks. Eks olnud see ju muide stseen, mis kordub k~oigil aegadel ja k~oigis paigus, kuid mis oli viidud k~oige lihtsamasse v"aljendusvormi.

Grandet’ kuju, kes ekspluateeris kahe perekonna variserlikku kiindumust temasse ja tema t"utresse, saades sellest tohutuid tulusid, domineeris selles draamas, valgustas seda. Eks olnud see ju ainus moodne jumal, keda t"anap"aeval usutakse – Raha kogu tema v~oimuga, mis oli kehastunud "uhesainsas isikus! Elu ~ornematel tundmustel oli siin ainult teisej"arguline koht; nad elustasid vaid kolme puhast s"udant, Nanoni, Eug'enie ja tema ema oma. Ja pealegi, kui palju teadmatust oli nende naiivsuses! Eug'enie ja ta ema ei teadnud midagi Grandet’ rikkusest, nad hindasid elus ettetulevaid asju oma kahvatute ideede valguses, ei armastanud ega p~olanud raha, sest olid harjunud ilma selleta l"abi saama. Nende tunded, mis nende teadmata alla suruti, ent mis siiski olid eluj~oulised, moodustades nende olemuse salajase p~ohialuse, tegid neid kummaliseks erandiks teiste inimeste hulgas, kelle elu oli puhtakujuliselt materiaalne. Hirmus seisukord! Pole olemas ~onne, mis ei baseeruks mingisugusel teadmatusel. Hetkel, mil proua Grandet parajasti v~oitis kuueteistk"umnesou’se loto, suurima, mis kunagi oli v~oidetud selles saalis, ja kui pikk Nanon naeris heameelest, n"ahes prouat nii tohutut summat taskusse panevat, kostis haamril"o"ok majauksele ja s"unnitas nii suurt kolinat, et naisterahvad oma toolidel v~opatasid.

«See ei ole Saumuri inimene, kes nii koputab,» "utles notar.

«Kuidas v~oib niiviisi taguda!» "utles Nanon. «Kas nad tahavad meie ukse sisse murda?»

«Kes pagan seal on?» h"u"udis Grandet.

Nanon v~ottis "uhe kahest k"u"unlast ja l"aks ust avama; Grandet saatis teda.

«Grandet! Grandet!» h"u"udis tema naine, s"o"ostes ebam"a"arases hirmus saaliuksele.

K~oik m"angijad vaatasid "uksteisele otsa.

«Kui meiegi l"aheksime sinna!» "utles h"arra des Grassins. «Mulle tundub, et see haamril"o"ok on halbaennustav.»

H"arra des Grassins’il ~onnestus vaid hetkeks silmata "uhe noormehe n"agu, keda saatis postijaama pakikandja, tassides kaht hiiglasuurt kohvrit ja lohistades enda j"arel kotti magamistarvetega. Grandet p"o"ordus "akki naise poole ja "utles:

«Proua Grandet, minge oma loto juurde tagasi! Laske ma ajan ise selle h"arraga asjad joonde.»

Siis sulges ta k"ahku saaliukse ja erutatud m"angijad asusid j"alle oma kohtadele, kuid nad ei j"atkanud m"angu.

«Kas see on keegi Saumurist, h"arra des Grassins?» k"usis pankurilt tema naine.

«Ei, see on keegi reisija.»

«Ta ei v~oi tulla mujalt kui Pariisist.»

«T~oepoolest,» "utles notar, tuues esile oma vana kahe s~orme paksuse taskukella, mis sarnanes hollandi lodjaga, «kell on "uh-hek-sa. Tuhat ja tuline! Peakontori postit~old ei hiline kunagi.»

«Ja too h"arra, on ta noor?» k"usis abee Cruchot.

«Jah,» vastas h"arra des Grassins. «Tal on kaasas pagas, mis kaalub v"ahemalt kolmsada kilo.»

«Nanon ei tulegi tagasi,» "utles Eug'enie.

«See v~oib olla vaid "uks teie sugulasi,» lausus kohtueesistuja.

«Uuendagem oma panused!» h"u"udis proua Grandet tasase h"a"alega. «Ma sain h"arra Grandet’ h"a"alek~olast aru, et ta on pahane; v~oib-olla ei meeldiks talle, kui meie neist asjust r"a"agime.»

«Armuline preili,» "utles Adolphe oma naabrinnale, «see on kahtlemata teie n~obu Grandet, v"aga kena noormees, keda ma kohtasin h"arra de Nucingeni8 ballil.»

Adolphe ei j"atkanud, sest ema astus talle jala peale; siis aga, k"usides pojalt k~ova h"a"alega kaks sou’d panuse jaoks, sosistas talle k~orva sisse:

«Kas sa oled vait, lollike!»

Sel hetkel astus Grandet saali, kuid ilma pika Nanonita, kelle sammud "uhes pakikandja omadega kostsid n"u"ud trepilt; Grandet’d saatis reisija, kes m~oni hetk tagasi oli tekitanud nii suurt uudishimu ja ajanud kihevile k~oikide kujutlusv~oime; ta saabumist sellesse elamusse ja sattumist tolle seltskonna keskele v~oiks v~orrelda juhusega, kus tigu satub mesipuusse v~oi kus paabulind tuuakse mingisse tavalisse k"ula kanaaeda.

«Istuge kamina juurde,» "utles Grandet saabunule.

Enne kui noor k"ulaline istet v~ottis, tervitas ta v"aga armastusv"a"arselt kogu seltskonda. Mehed t~ousid, et vastata viisaka kummardusega, ja naised tegid piduliku reveransi.

«Teil on kindlasti k"ulm, mu h"arra?» "utles proua Grandet. «V~oib-olla te saabusite.?»

«Nii need naised on!» "utles vana viinamarjakasvataja, katkestades hetkeks kirja lugemise, mis tal k"aes oli. «Laske inimesel ometi puhata!»