Eug'enie Grandet

«Mu vend, sellest on n"u"ud varsti kaksk"ummend kolm aastat m"o"odas, kus me teineteist enam pole n"ainud. Minu abiellumine oli meie viimase kohtumise p~ohjuseks ja p"arast seda me lahkusime teineteisest r~o~omsatena. T~oesti, ma ei v~oinud tol korral aimata, et "uhel p"aeval oled sina ainsaks toeks perekonnale, kelle ~oitsenguks sa siis edu soovisid. Kui sa seda kirja oma k"aes hoiad, ei ole mind enam siin maailmas. Oma endise k~orgepositsiooni p"arast ei suuda ma taluda laostumise h"abi. Ma hoidsin end viimse hetkeni kuristiku "a"arel, lootes ikka veel p"a"aseda. N"u"ud aga on langemine kindel. Minu b"orsimaakleri ja mu notari Roguini "uhtesattunud pankrotid r"o"ovivad mult mu viimased ressursid ega j"ata mulle midagi j"arele. Ma v~olgnen oma kurvastuseks ligi neli miljonit, suutmata pakkuda rohkem kui kaksk"ummend viis protsenti aktivat. Mu laos seisvad veinid kannatavad praegusel hetkel laostava hinnalanguse all, mida p~ohjustab teie saakide rohkus ja k~orge kvaliteet. Kolme p"aeva p"arast "oeldakse Pariisis: «H"arra Grandet oli petis!» Ma poen, kuigi ausana, teotatud surnur"u"usse. Ma r"o"ovin oma pojalt ta ausa nime, mille olen teotanud, ja tema ema varanduse. Ta ei tea sellest veel midagi, too ~onnetu laps, keda ma jumaldan. Meie h"uvastij"att oli v"aga ~orn. Ta ei teadnud ~onneks, et see oli mu elu viimne voogamine, mis avaldus selles jumalagaj"atus. Ehk hakkab ta mind veel "uhel p"aeval sajatama? Mu vend, mu vend, kui kohutav on laste needus! Nemad v~oivad meie needusest vabaneda, ent nende needus on igavene. Grandet, sa oled mu vanem vend, sa oled kohustatud mind kaitsma: tee nii, et Charles ei langetaks "uhtki kibedat s~ona mu hauale! Mu vend, kui kirjutaksin sulle oma vere ja pisaratega, ei tunneks ma mitte nii palju valu, kui leidub selles kirjas; sest siis ma nutaksin, jookseksin verest t"uhjaks, sureksin ega kannataks enam; n"u"ud aga ma kannatan ja vaatan kuivade silmadega surmale n"akku. Sa oled n"u"ud Charles’i isa! Tal ei ole emapoolseid sugulasi, misp"arast – seda sa ju tead. Miks ma ei arvestanud seltskondlikke eelarvamusi? Miks ma alistusin armastusele? Miks abiellusin suurest soost isanda mitteseadusliku t"utrega? Charles’il ei ole enam perekonda. Oh, mu ~onnetu poeg! Mu poeg!..

Kuule, Grandet, ma ei palu sind enda p"arast; muide, su varandus ei ole ehk k"ullalt suur, et taluda kolmemiljonilist h"upoteeki; ent ma palun sind oma poja p"arast! Tea, vennas, ma panin oma k"aed anudes kokku, kui m~otlesin sinule. Grandet, surres usaldan ma Charles’i sinu hooleks. Ma vaatan oma p"ustoleid ilma s"udamevaluta, m~oeldes, et sinust saab mu poja isa. Charles armastas mind v"aga; ma olin nii hea tema vastu, ma ei keelanud talle midagi; ta ei hakka mind sajatama. Muide, k"ull sa n"aed: ta on pehme s"udamega, oma ema moodi, ta ei tee sulle kunagi tuska.

Vaene laps! Harjunud nautima luksust, ei tunne ta "uhtki neist viletsustest, mida meid sundis kannatama meie noorp~olve vaesus… Ja n"u"ud on ta laostunud ning "uksinda! Jah, k~oik ta s~obrad h"ulgavad tema ja mina olen see, kes on k~oigi ta alanduste p~ohjuseks. Ah! oleks mul k"ullalt tugev k"asi, et saata ta "uhe pauguga taevasse tema ema juurde. Milline hullumeelsus!