Eug'enie Grandet

«Aga, isa, v~oib-olla me k"ulaline ehk vajab midagi,» "utles Eug'enie.

«Tal on ju keel suus,» vastas viinamarjakasvataja rangelt.

Tundmatu "uksi oli "ullatunud sellest stseenist. Teised k~oik olid harjunud ihnuri despootliku k"aitumisega. Siiski, kohe p"arast neid kahte k"usimust ja vastust t~ousis tundmatu p"usti, p"o"oras selja tule poole, t~ostis "uhe oma jala "ules, et soojendada saapatalda, ja "utles Eug'enie’le:

«T"anan teid, onut"utar, ma l~ounastasin Tours’is.» Ja heites pilgu Grandet’le, lisas: «Ma ei vaja midagi, ma pole isegi v"asinud.»

«Kas h"arra tuleb pealinnast?» k"usis proua des Grassins.

H"arra Charles, nagu kutsuti Pariisi Grandet’ poega, v~ottis temale esitatud k"usimust kuuldes v"aikese monokli, mis rippus tal ketiga kaelas, asetas selle oma parema silma ette, et n"aha, mis on laual ja kes istuvad selle "umber, ning fikseeris v"aga viisakusetult proua des Grassins’i, "oeldes tollele, kui ta k~oike oli n"ainud:

«Jah, armuline proua.» – «Te m"angite lotot, t"adi,» lisas ta kohe. «Palun, j"atkake oma m"angu, see on liiga huvitav, et sellest loobuda…»

«Ma olin kindel, et see on onupoeg,» m~otles proua des Grassins, tehes noormehele silmi.

«Nelik"ummend seitse,» h"u"udis vana abee. «Markeerige ometi, proua des Grassins, see on ju teie number!»

H"arra des Grassins asetas "uhe m"angum"argi oma naise kaardile, too aga, haaratuna kurbadest eelaimustest, silmitses vaheldumisi nii Pariisi n~obu kui Eug'enie’d, m~otlemata lotole. Aeg-ajalt heitis noor p"arijanna p~ogusaid pilke oma n~obule, ja pankuri naine v~ois neis kergesti avastada imestuse ja uudishimu crescendot.