Eug'enie Grandet

«Kas see olete teie, h"arra Cruchot?» k"usis Nanon, vaadates l"abi v"aikese v~ore.

«Jah,» vastas kohtueesistuja.

Nanon avas jalgv"arava, ja kaminatule valgus, mis peegeldus v~olvil, v~oimaldas kolmel Cruchot’l saali sissek"aigu "ules leida.

«Ah, teie olete siis ~onnesoovijad,» "utles Nanon, haistes lillel~ohna.

«Vabandust, mu h"arrad!» h"u"udis Grandet, tundes "ara oma s~oprade h"a"aled. «Tulen kohe teie juurde! Ma ei ole uhke, k~obin ise oma trepiastet.»

«T"o"otage aga edasi, h"arra Grandet! Omas kodus on s"oep~oletajagi peremees,» "utles kohtueesistuja ~opetlikult, naerdes "uksip"aini oma vihje "ule, mida keegi ei m~oistnud.

Proua ja preili Grandet t~ousid p"usti. Kohtueesistuja kasutas pimedust ja "utles Eug'enie’le:

«Lubage mul, armuline preili, soovida teile teie t"anasel s"unnip"aeval palju ~onnelikke aastaid ja head tervist, nagu te seda olete nautinud seni.»

Ta andis "ule suure lillekimbu, mis oli koostatud Saumuri kohta haruldastest lilledest; siis surus neiu k"u"unarnukke ja suudles teda sellise galantsusega m~olemale poole kaelale, et Eug'enie’l hakkas h"abi. Kohtueesistuja, kes sarnanes suure roostetanud naelaga, arvas, et nii toimubki ~oige kurameerimine.

«"Arge laske end segada,» "utles Grandet tuppa astudes. «Kui on pidu, siis olgu pidu, h"arra kohtueesistuja!»

«Koos armulise preiliga,» vastas abee Cruchot, kes samuti oli varustatud lillekimbuga, «on k~oik p"aevad minu vennapojale pidup"aeviks.»

Abee suudles Eug'enie k"att. Mis puutub notar Cruchot’sse, siis too suudles t"utarlast lihtsalt m~olemale p~osele ja "utles:

«Kuidas ta meil k"ull kasvab! Iga aasta kaksteistk"ummend kuud.»

Asetanud k"u"unla kaminale kella ette, "utles Grandet, kes ei loobunud nii kergesti oma naljast ja kordas seda t"u"utuseni, kui see talle oli hakanud meeldima:

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis s"u"udakem k"u"unlad!»

Ta eemaldas hoolikalt kandelaabrite harud, asetas kummalegi pjedestaalile k"u"unlapesa, v~ottis Nanoni k"aest uue, paberi sisse keerutatud k"u"unla, torkas pessa, seadis kindlalt seisma, l"aitis ja istus siis oma naise k~orvale, silmitsedes vaheldumisi s~opru, t"utart ja kaht k"u"unalt. Abee Cruchot, v"aike lihav mehike punaka sileda parukaga ja kavala vanaeideliku n"aoga, sirutas oma tugevates h~obepannaldega kingades jalgu ja "utles:

«Kas des Grassins’id pole veel tulnud?»

«Veel mitte,» lausus Grandet.

«Aga kas neid on oodata?» k"usis vana notar, krimpsutades n"agu, mis oli r~ougearmidest auklik nagu vahukulp.

«Ma arvan k"ull,» vastas proua Grandet.

«Kas viinamarjakoristamine on teil juba l~opetatud?» k"usis kohtueesistuja de Bonfons Grandet’lt.

«Jah, k~oikjal!» vastas vana viinamarjakasvataja ning t~ousis p"usti, et k~ondida piki tuba edasi-tagasi, kergitades rinnakorvi sama uhkusega, mida oli t"ais tema s~ona «k~oikjal».

Koridori kaudu silmas ta "akki l"abi lahtise k"o"ogiukse pikka Nanoni, kes istus pliidi juures; ta oli s"u"udanud k"u"unla ja valmistus k"o"ogis ketrama, et s"unnip"aevak"ulalisi mitte segada.

«Nanon,» "utles Grandet koridori astudes, «kustuta kohe tuli pliidi alt ning k"u"unal ja tule meie juurde! Pagana pihta, saalis on k"ullalt ruumi meie k~oikide jaoks.»

«Aga, h"arra, teile tuleb k~orgest soost k"ulalisi.»

«Kas siis sina neid ei v"a"ari? K~oik nad p"arinevad ju Aadamast nagu sinagi.»

Grandet tuli tagasi kohtueesistuja juurde ja "utles:

«Kas olete oma saagi juba "ara m"u"unud?»

«Ei ole; t~oes~ona, ma hoian selle alal. Kui praegu vein on hea, siis kahe aasta p"arast on ta veel parem. Te ju teate, et viinam"agede omanikud t~ootasid kokkulepitud hindadest kinni pidada, ja sel aastal ei saa belglased k"ull v~oitu meie "ule. Kuigi nad alguses "ara l"ahevad, mingu, k"ull tulevad j"alle tagasi.»

«Jah, aga j"a"ame kindlaks,» "utles Grandet nii k"askiva tooniga, et sundis kohtueesistuja v~opatama.

«Ei tea, kas tal endal m"u"uk juba k"aib,» m~otles Cruchot.

Sel hetkel teatas haamril"o"ok des Grassins’ide perekonna saabumisest ja nende tulek katkestas k~oneluse, mis oli alanud proua Grandet’ ja abee vahel.

Proua des Grassins oli noid v"aikesi elavaloomulisi priskeid valge ja roosa jumega naisi, kes t"anu provintsis kehtivale kloostrireziimile ja vooruslikele elukommetele s"ailivad noorena veel neljak"umneaastaselt. Nad on nagu need hiliss"ugisesed roosid, mida on armas n"aha, ent mille ~oielehed on kuidagi k"ulmad ja v"ahese l~ohnaga. Ta riietus kaunis h"asti, tellis oma r~oivad Pariisist, oli tooniandjaks kogu Saumurile ja korraldas enda juures ~ohtusi koosviibimisi. Tema mees, endine keiserliku kaardiv"ae kortermeister, kes oli Austerlitzi juures raskesti haavata saanud ja siis erru l"ainud, oli k~oige oma lugupidamise juures Grandet’ vastu s~ojav"aelase kombel karmilt otsekohene.

«Tervist, Grandet,» "utles ta viinamarjakasvatajale, sirutades tollele k"ae ja teeseldes allakriipsutatud "uleolekut, millega ta alati masendas Cruchot’sid. «Armuline preili,» "utles ta Eug'enie’le, olles tervitanud proua Grandet’d, «teie olete alati nii kaunis ja tagasihoidlik, et ma t~oepoolest ei tea, mida teile v~oiks soovida.»