Eug'enie Grandet

Siis andis ta "ule v"aikese kasti, mille ta teener sisse t~oi ja mis sisaldas "uht "asja Euroopasse imporditud v"aga haruldast Kapimaa n~ommelille.

Proua des Grassins s"uleles Eug'enie’d v"aga hellalt, surus ta k"att ja "utles:

«Adolphe annab teile edasi minu v"aikese m"alestuseseme.»

Adolphe oli suur blond noormees, kahvatu ja habras, k"ullaltki heade kommetega ja v"aliselt arg, kes siiski oli osanud kulutada Pariisis, kus ta ~oigusteadust oli ~oppinud, kaheksa v~oi k"umme tuhat franki lisaks oma elatusrahale. Adolphe l"ahenes Eug'enie’le, suudles teda m~olemale p~osele ja andis talle "ule k"asit"o"okasti, mille tarbeesemed olid "ulekullatud h~obedast; see oli t~oeline laadakaup, hoolimata vapikilbist, kuhu olid graveeritud ilusad gooti t"ahed «E. G.», mis oleksid pidanud tagama "uldise korraliku t"o"otluse. Kingitust avades tajus Eug'enie toda ootamatut ja t"aielikku r~o~omu, mis paneb noored t"utarlapsed punastama, v~opatama, r~o~omust v"arisema. Ta suunas oma pilgu isale, nagu tahtes teada, kas ta tohib seda kingitust vastu v~otta, ja h"arra Grandet lausus: «V~ota, mu t"utar!», "oeldes neid s~onu sellise h"a"aletooniga, mis igale n"aitlejale oleks kuulsust toonud. Kolm Cruchot’d olid h"ammastunud, n"ahes, millise r~o~omsa ja hingestatud pilgu Adolphe sai p"arijannalt, kellele s"a"arane rikkus oli ennen"agematu.

H"arra des Grassins pakkus Grandet’le tubakat, v~ottis ka ise n"aput"aie, pillates m~oned raasud maha, mis langesid Auleegioni lindile tema sinise sabakuue n"o"opaugus, ja heitis siis Cruchot’dele pilgu, mis n"ais "utlevat: «Eks pareerige see l"o"ok!» Pilkehimulise naise teeseldud lihtsameelsusega silmitses proua des Grassins siniseid karikaid, kus asetsesid Cruchot’de lillekimbud, ja tegi, nagu otsiks nende kingitusi. Sellises pinevas olukorras asetas abee Cruchot seltskonna poolringis kamina ette istuma ja hakkas ise Grandet’ga saali s"ugavuses edasi-tagasi k~ondima. Kui m~olemad vanakesed j~oudsid aknaorva, mis asetses des Grassins’idest k~oige kaugemal, "utles abee ihnurile k~orva sisse:

«Need inimesed ju loobivad oma raha aknast v"alja.»

«Mis sellest, kui see aga j"alle minu keldrisse tagasi tuleb!» vastas vana viinamarjakasvataja.

«Kui teie tahaksite oma t"utrele kuldseid k"a"are kinkida, oleks teil selleks k"ullalt v~oimalusi,» "utles abee.

«Ma kingin talle paremaid asju kui k"a"arid,» vastas Grandet.

«Mu vennapoeg on tobu,» m~otles abee, silmitsedes kohtueesistujat, kelle sassis juuksed suurendasid omakorda ta t~ommu n"ao ebameeldivust. «Kas ta ei v~oinud m~ond kallihinnalist v"aikest t"uhiasja v"alja m~oelda!?»

«Meist saavad teie m"angukaaslased, proua Grandet,» "utles proua des Grassins.

«Et meid on n"u"ud palju inimesi koos, siis v~oiksime m"angida kahe lauaga.»

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis tehke "uks "uldine loto,» "utles isa Grandet. «Need kaks last m"angivad ka kaasa.»

Endine t"undersepp, kes ise kunagi ei m"anginud "uhtki m"angu, viitas oma t"utrele ja Adolphe’ile.

«Noh, Nanon, sea lauad "ules.»

«Meie aitame teid, preili Nanon,» "utles proua des Grassins l~obusalt, ~onnelik r~o~omu "ule, mida ta oli valmistanud Eug'enie’le.

«Ma ei ole kunagi elus nii rahul olnud,» "utles p"arijanna. « Ma ei ole kuskil n"ainud midagi nii ilusat.»

«See oli Adolphe, kes selle Pariisist kaasa t~oi ja selle seal v"alja valis,» sosistas proua des Grassins Eug'enie’le k~orva sisse.

«V~orguta aga peale, neetud intrigant!» pomises kohtueesistuja endamisi. «Kui sul kunagi tuleb kohut k"aia, sinul v~oi su mehel, k"ull siis teie asi veel viltu l"aheb!»

Notar, kes istus nurgas, silmitses abeed p"aris rahuliku ilmega ja m~otles:

«Asjata need des Grassins’id nii v"aga p"u"uavad: minu varandus, mu venna ja mu vennapoja oma teevad kokku miljon "ukssada tuhat franki. Des Grassins’idel on sellest vaid pool, ja neil on veel t"utar; kinkigu nad, mis nad tahavad, p"arijanna ja kingitused – k~oik on "uhel p"aeval meie omad.»

Kella poole "uheksaks ~ohtul oli kaks lauda "ules seatud. Ilusal proua des Grassins’il ~onnestus paigutada oma poeg Eug'enie k~orvale. Selle huvitava, kuigi n"ailikult tavalise stseeni tegelased, varustatud kirjulaiguliste nummerdatud pappkaartidega ja sinisest klaasist m"angumarkidega, n"aisid kuulatavat vana notari naljatlemist, kes ei t~ommanud v"alja "uhtki numbrit, ilma et ta poleks teinud m~ond m"arkust; tegelikult aga m~otlesid k~oik Grandet’ miljonitele. Vana t"undersepp vaatles "ulbelt proua des Grassins’i roosasid sulgi ja ta v"arsket tualetti, pankuri s~ojakat pead, Adolphe’i, kohtueesistujat, abeed, notarit ja m~otles endamisi:

«Nad on siin minu raha p"arast. Nad tulevad siia igavust tundma mu t"utre p"arast. Ehee, mu t"utart ei saa ei "uhed ega teised, k~oik need inimesed on mulle vaid harpuunideks kalap"u"ugil!»