Eug'enie Grandet

Sellele h"u"uatusele j"argnes alati seletamatu pilk, mille vana "ummardaja heitis oma isandale. Too s~ona, mida korrati aeg-ajalt, moodustas juba ammugi katkestamatu s~oprusahela, millele iga h"u"uatus lisandas "uhe l"uli. Selles kaastundes, mis peitus Grandet’ s"udames ja mis vanapiiga poolt t"anulikult vastu v~oeti, oli midagi m~oistmatult jubedat. See ihnuri julm kaastunne, mis "aratas vana t"undersepa s"udames tuhat r~o~omu, oli Nanonile kogu tema ~onneks. Kes teine oskaks n~onda "oelda: «Vaene Nanon!» Jumal tunneb oma ingleid nende h"a"ale varjunditest ja sellest, kuidas nad teisi salaja kahetsevad. Saumuris oli suur hulk perekondi, kus teenijaid koheldi palju paremini, ent pererahval polnud sellest mingit r~o~omu. Sealt siis too "utlus: «Mis need Grandet’d ometi teevad oma pikale Nanonile, et too neisse nii kiindunud on? Ta l"aheks nende eest kas v~oi tulle!» Nanoni k"o"ok, mille v~oretatud aknad olid vastu hoovi, oli alati puhas, korras, k"ulm, t~oeline ihnuri k"o"ok, kus midagi ei raisata. Kui Nanon oli riistad puhtaks pesnud, l~ounas"o"ogi j"a"anused "ara pannud ja tule kustutanud, lahkus ta k"o"ogist, mida kitsas koridor saalist lahutas, ja siirdus pererahva juurde kanepit ketrama. "Uhestainsast k"u"unlast j"atkus tervele perekonnale kogu ~ohtuks. Teenija magas koridori l~opus, "uhes urkas, kuhu vaevu tungis p"aevavalgus. Tema tugev tervis lubas tal kahjustamatult elada selles punkris, kust ta v~ois kuulda v"ahematki kr~obinat, t"anu s"ugavale vaikusele, mis valitses majas "o"osel ja p"aeval. Nanon pidi magama vaid "uhe k~orvaga nagu politseikoer ja puhkama valvates.

Elamu teisi osi kirjeldatakse "uhenduses selle jutu s"undmustikuga; muide, visand saalist, kus hiilgas Grandet’ perekonna kogu luksus, laseb juba ette aimata "ulemiste kordade lagedust.

Aastal 1819 "uhel hilisel ~ohtupoolikul novembrikuu keskpaiku s"u"utas pikk Nanon esimest korda kaminas tule. S"ugis oli v"aga kena olnud. K"aesolev p"aev oli h"astituntud pidup"aevaks kr"usotiinidele ja grass"anistidele. K~oik kuus vastast pidid varsti saabuma, varustatud k~oige vajalikuga, et kohtuda saalis ja seal "uksteist s~opruset~oendustega "ule trumbata. Hommikul oli kogu Saumur n"ainud, kuidas proua ja preili Grandet l"aksid Nanoni saatel oma koguduse kirikusse missale, ja iga"uhele oli siis meenunud, et t"ana oli preili Grandet’ s"unnip"aev. Kalkuleerides aega, millal l~ounas"o"ok l~opeb, tahtsid notar Cruchot, abee Cruchot ja h"arra C. de Bonfons j~ouda p"arale enne des Grassins’e, et preili Grandet’d esimestena ~onnitleda. K~oigil kolmel olid kaasas tohutud lillekimbud, nopitud nende isiklikest v"aikestest kasvumajadest. Kohtueesistuja lillekimbu varre "umber oli leidlikult m"ahitud kuldsete narmastega valge siidlint. Hommikul, nagu tavaliselt Eug'enie s"unni- ja nimep"aevadel, oli h"arra Grandet astunud oma t"utre tuppa, kui see veel voodis oli, ja andnud talle pidulikult "ule oma isaliku kingituse, mis juba kolmteist aastat j"arjest koosnes "uhestainsast haruldasest kuldrahast. Proua Grandet kinkis harilikult oma t"utrele vastavalt vajadustele "uhe talve- v~oi suvekleidi. Need kaks kleiti ja kuldrahad, mis Eug'enie sai oma isalt uueks aastaks ja nimep"aevaks, moodustasid tema v"aikese, umbes saja ek"u"u suuruse sissetuleku, mida Grandet teda heameelega n"agi s"a"astvat. Eks olnud see vaid raha "uhest kaukast teise paigutamine ja nii-"oelda oma t"utre ning p"arija ihnsaks ~opetamine! Vahel p"aris ta Eug'enie’lt aru tema varanduse kohta, mida omal ajal la Bertelli`ere’id oma annetusega olid suurendanud, ja "utles talle:

«Sellest saab sinu «kaasavaratosin».»

«Kaasavaratosin» on muistne komme, mis veel praegugi on j~ous ja p"uhalikult s"ailinud m~oningais provintsides Prantsusmaa s"udames. Kui Berrys v~oi Anjous noor neiu abiellub, on tema enda v~oi ta noormehe perekond kohustatud talle kinkima kukru, milles vastavalt perekonna j~oukusele leidub kas "uks tosin v~oi kaksteist tosinat v~oi sada tosinat h~obe- v~oi kuldraha. Ka k~oige vaesem lamburneitsi ei abielluks ilma «kaasavaratosinata», olgu see siis koostatud kas v~oi lihtsaist sou’dest. Veel praegugi r"a"agitakse Issoudunis mingisugusest «kaasavaratosinast», mille oli saanud "uks rikas p"arijanna ja mis sisaldas sada nelik"ummend neli kuldportugiisi. Paavst Clemens VII, Katariina Medici onu, kinkis viimasele tema abiellumise puhul Henri II-ga tosina v"aga k~orgev"a"artuslikke antiikseid m"alestusrahasid puhtast kullast.

L~ounas"o"ogi ajal oli isa r~o~omus, kui n"agi, et Eug'enie on uues kleidis palju kenam, ja h"u"udis:

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis s"u"utame kaminas tule! See toob ~onne.»

«Preili l"aheb sel aastal mehele, see on kindel,» "utles pikk Nanon ja viis "ara "ulej"a"agi hanest, tollest t"underseppade faasanist.

«Ma ei n"ae tema jaoks Saumuris "uhtki partiid,» vastas proua Grandet, heites oma abikaasale argliku pilgu, mis, arvestades tema aastaid, r"a"akis selgesti tollest abieluorjusest, mille all see vaene naine "agas.

Grandet silmitses oma t"utart ja h"u"udis l~obusalt: