Rikki-Tikki-Tavi

Augu juures, kuhu puges Kibrasnahk,
kutsus teda Punasilmakene hahk.
„Tule v"alja, Nag!” nii h"u"udis Punasilm.
„Sinu surmatantsu ootab k~oik maailm!”
Pea vastu pead, silm vastastikku silmaga,

(J"algi takti, Nag!)

see l~oppeda v~oib ainult teise surmaga;

(Nagu soovid, Nag!)

ei tasumata j"aeta ainsat k"a"anetki.

(Jookse peitu, Nag!)

Ahaa! V"a"arsammu tegi Kilpkael ometi!

(H"ada sulle, Nag!)

See lugu k~oneleb suurest s~ojast, mis peeti Segowlee kantonmendis asetseva ruumika bangalo vannitoas ja milles Rikki-Tikki-Tavi v~oitles p"aris "uksi. R"atseplind Darzee aitas teda, ja biisamrott Chuchundra, kes ei tule kunagi p~oranda keskele, vaid hiilib alati seina"a"ari m"o"oda, andis talle n~ou; aga t~oeline v~oitleja oli ainult Rikki-Tikki-Tavi.

Ta oli nimelt mungo, kes karva ja saba poolest sarnaneb v"aikese kassiga, pea ning k"aitumise poolest aga on t"aiesti nirgi moodi. Tema silmad ja vilgas ninaots olid roosad; ta sai kratsida end igast kohast iga jalaga, kas esimese v~oi tagumisega, millist aga suvatses tarvitada; ta v~ois ajada oma saba kohevile, nii et see n"ais nagu pudelihari, ja tema s~ojah"u"ud, kui ta lidus l"abi pika rohu, k~olas: „Rikk-tikk-tikki-tikki-tsk!”.

"Uhel s"udasuvisel p"aeval uhtus suur sadu ta v"alja urust, kus ta elas "uhes oma isa ja emaga, ja kandis teda, rabelevat ning klugistavat, tee"a"arset kraavi m"o"oda edasi. Ta leidis vees ~o~otsuva v"aikese rohututi, haaras sellest kinni ja hoidis seni, kui kaotas teadvuse. Toibudes lamas ta kuumas p"aikesepaistes keset aiateed, ja "uks v"aike poiss "utles parajasti: „Siin on surnud mungo. Tehkem talle matused!”

„Ei,” vastas poisi ema, „parem viime ta tuppa ja kuivatame "ara. Vahest polegi ta veel surnud.”

Nad viisidki ta majja; seal t~ostis "uks suur mees ta s~orme ning p"oidla vahel "ules ja "utles, et ta on elus, kuid pooleldi l"ambunud; seep"arast m"ahkisid nad tema puuvilla sisse ja soojendasid teda, kuni ta avas silmad ning aevastas.

„N"u"ud "arge hirmutage teda, siis n"aeme, mida ta teeb,” "utles suur mees – inglane, kes oli "asja kolinud bangalosse.

Maailmas pole midagi raskemat kui hirmutada mungot, sest ta otse p~oleb uudishimust ninast kuni sabani. Kogu mungo-sugukonna lipukiri on: „Jookse ringi ja uuri k~oik v"alja!” Ka Rikki-Tikki-Tavi oli t~oeline mungo. Ta vaatas puuvilla, otsustas, et see ei k~olba s"u"ua, jooksis laual ringi, istus tagajalgadele ning korraldas oma karva, kratsis ennast ja h"uppas siis v"aikese poisi ~olale.

„"Ara karda, Teddy,” "utles isa. „See on tema viis s~obrastuda.”

„Uuh! Ta k~oditab mind l~oua alt,” "utles Teddy.

Rikki-Tikki vaatas poisi kaela ning kaeluse vahele, nuusutas tema k~orva ja ronis siis p~orandale, kuhu j"ai istuma, h~o~orudes oma nina.

Rikki-Tikki vaatas poisi kaela ning kaeluse vahele.

„Helde taevas!” "utles Teddy ema, „see peab olema metsloom! Arvatavasti on ta nii julge seep"arast, et olime temaga head.”

„K~oik mungod on s"a"arased,” vastas tema abikaasa. „Kui Teddy ei t~osta teda sabapidi v~oi ei katsu panna teda puuri, siis jookseb ta kogu p"aeva majas sisse ning v"alja. Andkem talle midagi s"u"ua!”

Nad andsid talle v"aikese t"uki toorest liha.

Rikki-Tikkile maitses see v~orratult; l~opetanud s"o"omise, l"aks ta verandale, istus p"aikesepaistele ning ajas oma karva kohevile, et kuivatada seda juurteni. Siis tundis ta end paremini.

„Ses majas on rohkem asju v"alja uurida kui suudaks kogu mu perekond oma eluajal,” "utles ta endamisi. „Kindlasti j"a"an siia ja hakkan uurima.”

Terve selle p"aeva veetis ta majas ringi luusides. Ta p"a"ases vaevu uppumissurmast k"umblusvannis, pistis oma nina tindipotti kirjutuslaual ja k~orvetas teda suure mehe sigari otsaga, sest ta ronis sellele s"ulle, et n"aha, kuidas kirjutatakse.

Ta pistis oma nina tindipotti kirjutuslaual.

Pimeduse tulekul jooksis ta Teddy tuppa, et vaadata, kuidas s"u"udatakse petrooleumilambid, ja kui Teddy heitis magama, ronis ka Rikki-Tikki tema juurde voodisse; aga ta oli rahutu kaaslane, sest iga h"a"ale puhul "o"o jooksul pidi ta "ules t~ousma, kuulatama ja uurima v"alja selle p~ohjuse. Enne magamaheitmist tulid Teddy isa ning ema oma poega vaatama ja leidsid Rikki-Tikki tema padjal "arkvel.

„See ei meeldi mulle,” "utles Teddy ema, „ta v~oib last hammustada.”

„Seda pole karta,” vastas isa. „Selle loomakese juuresolekul on Teddy paremini kaitstud kui verekoera valvel. Kui siia tuppa tuleks n"u"ud madu – .”

Aga Teddy ema ei tahtnud m~oteldagi midagi nii koledat.